Naatukene nihu kaust

Olev Remsu on muidu tore. Eriti kui ta unustab ära kirjanikuks olemise ja paneb juttu, nagu torust tuleb. Või suisa segast: «Kurbmäng Paabelis» on hea näide, raamat, mida M. Juur väidab ennast ainukesena olevat läbi lugenud – valetab, ma olen mitu korda. Või paneb mälestusi, olgu siis suisa või natuke literatuuriks tehtuna, nimed muudetud, seiklused teistele omistatud.