Eesti põhivõrguettevõte Elering eitab, et ettevõte kasutab elektrivõrguga liitumisel või tarbijatelt võetavaid tasusid riikidevahelise elektrikaubanduse jaoks vajaliku transiitvõrgu ehitamiseks. Samas on Eesti põhivõrk tõesti dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse edastamiseks – keskmiselt 1000 MW kohalikuks tarbimiseks ning 2000 MW elektrikaubanduseks.
Värske majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo (RE) ütleb, et eesseisvate kärbete esmaeesmärk on majandamis- ja personalikulude vähendamine ning pole ka välistatud, et nii mõnegi teenuse pakkumist vähendatakse või loobutakse sellest hoopis.
Mürgitatud jõgi. Kaugõpe piirialadel. Jõhkrad lahingud Pokrovski rindel.
JäärJanuned meelelahutuse ja hea tuju tekitajate järele. Võta plaani kokkusaamine sõpradega.
NÄITUSPärnu muuseumis püsiekspositsioon «11 000 aastat ajalugu – elamusi vanast ajast». Eesti naiskunstnike loomingu näitus «Kooskõla». Avatud T–P 10–18.
Lapsele valimisõiguse andmine ja selle kuni tema vaimse küpsuseni lapsevanemale delegeerimine ei oleks demokraatia põhimõtetega vastuolus, kirjutab Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay.
Mõttel anda ka lapsele esindaja kaudu hääleõigus on jumet. See oleks õiglane ja aitaks demokraatiat hoida tulevikku vaatavana, kirjutab Tartu Ülikooli emeriitprofessor, poliitikateadlane Rein Taagepera.
Uue õppeaasta eel rääkis haridus- ja teadminisminister Kristina Kallas (Eesti 200) eestikeelsele haridusele ülemineku edust ja valust, selgitas uuendusi õpetajate karjäärisüsteemis ning haridusraha kasutuses. Õpetajate palk võib sõltuvalt ametiastmest tõusta, riik võtab gümnaasiumiosa enda hallata ning ülikoolid võivad saada õiguse määrata tudengitele registreerimistasu mitusada eurot.
Tallinna-Tartu maanteel valmis viimane neljarajaline lõik, Kärevere ja Kardla vahel, kaks aastat tagasi. Tänavu suve hakul sai valmis Neanurme-Pikknurme 2 + 1 lõik ning praegu pole lähemas ega kaugemas tulevikus näha, et ehitus sel Eesti kaht suurimat linna ühendaval maanteel jätkuks.
Poola näitekirjanik Sławomir Mrożek (1930–2013) on meie teatripublikule ammune tuttav, tänu Aleksander Kurtna ja Hendrik Lindepuu tõlgetele. Kõige eredamalt on teatrimällu sööbinud Mati Undi «Tango» (Noorsooteater 1989) ning Roman Baskini ja Ain Lutsepa tandem «Emigrandid» (Vanalinna Stuudio 1989). Kümme aastat tagasi lavastas Kristjan Üksküla Theatrumis VHK teatrikooli vilistlastega «Rebaste õhtud», mis koosnes Mrożeki kolmest lühinäidendist: «Rebane-aspirant», «Serenaad», «Lesed».
Uuel valitsusel on läinud võrdlemisi libedalt, kui välja arvata üks seik, mis käib rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ja sotside juhi Lauri Läänemetsa avaliku mõõduvõtmise kohta. Vaidluse sisu on Ligi välja käidud palgafondimaks (koalitsioonileppes seda pole), mille sotsiaaldemokraadid kohe põhja lasid.
Teps mitte iga eestlane ei saa uhkusega hääles öelda, et tema korras kodutalu ajalugu ulatub mitmesaja aasta taha.
Tallinna Arhitektuuribiennaali tänavuse installatsioonikonkursi võitis Belgia arhitektide ootepaviljoni kavand «Aega pole raisata», mille teostumine pole aga veel kindel.
Tänasest kuni 4. septembrini ja 22. septembril võivad kõik ühistranspordi kasutajad Pärnu linnabussides tasuta sõita.
Ränilinnas Aardla tänava lõpus avatakse täna Helliku lasteaia uus maja, mis kerkis sinna 1985. aastal ehitatud lasteaiahoone asemele. Vastvalminud kahekorruselisse lasteaeda mahub 224 mudilast ning praegu tegutseb seal üks sõime-, üks tasandus- ja kaheksa aiarühma.
Tarkusepäeval alustab tallinlanna Nora Laukse (28) Tartu Forseliuse koolis tööd eesti keele ja kirjanduse õpetajana.
Valitsuse maksupakett alates üksikisiku maksudest ja tõusvast käibemaksust tähendab üht: elu läheb kallimaks. See puudutab iga kaupa ja teenust. Kui võrrelda käesoleva aasta igakuist inflatsiooni toidu ja mittealkohoolsete jookide puhul, on viimasel neljal kuul viiest hinnad kasvanud vaid käibemaksu tõusu tõttu. Teisisõnu, toidu hind kasvas tänavu alla 1,68 protsendi, seega rääkida saab vaid regulatiivsete meetmete mõjust. Edaspidi on lood teised ja seda mitmel põhjusel.
Kolmkümmend aastat tagasi 15. augustil 1994 avas Tartus uksed Eesti esimene perearstikeskus. See oli murranguline sündmus, kohal viibisid sotsiaalminister Marju Lauristin, kantsler Toomas Vilosius, Tartu linnapea Väino Kull, maavanem Jaan Õunapuu ja mitmed Tartu ülikooli ja arstkonna esindajad.
Uue nädalaga algav uus kooliaasta täidab Tartu jälle noortega. Värskeid tudengeid on siin palju: Tartu ülikoolis asub tudeerima 2083 esmakursuslast, Eesti maaülikool võttis bakalaureuseõppe erialadele vastu ligi 600 üliõpilast.