Sirje Toomla: jõuab, ei jõua

Meil kõigil on pidevalt kiire, alati on tarvis kuhugi jõuda – tööle, kontserdile, pulma, lasteaeda jne. Kuid viimasel ajal olen märganud, et tasahilju hakatakse jõudma mitte niivõrd kuhu, vaid millenigi või kellenigi, see tähendab mingi piirini, ruumilise või ajaliseni, mida just rajava käändega väljendatakse.