Laske mul häbitult viljuda!

​Berit Kaschani luulet võiks raamistada kujund, et samasse jõkke pole võimalik teist korda astuda. Ta käib ja käib samasuste ja muutumiste rada, kus «… iga millimeeter/on uus fraas,/iga sentimeeter terve mõttekäik» (lk 5).