ANGELINA LON: lapse üle, kes kooli minnes eesti keelt ei oska, on lihtsam naerda kui teda mõista. Aga nii toodamegi tulevikku „nähtamatuid“ inimesi

Uudistemagasinis „Reporter“ näidati erivajadustega last, kes läheb esimesse klassi ja eesti keelt ikka üldse ei oska. Keegi naeris, keegi sai pahaseks: küll on halvad ajakirjanikud, küll on halvad toimetajad, küll on ebaeetiline ja nõme! Aga mõtleme, miks see juhtus? Ühelt poolt oleks võinud tõesti seda kuidagi teisiti kajastada. Teiselt poolt – kas me saame süüdistada kolleege selles, et nad millestki aru ei saa? Ühiskonnas valitsevad hoiakud (on olemas „meie“ ja on olemas „nemad“) ei soodusta just mõistmist.