EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.    

Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaugemale ja kõrgemale.

 

Vaba maailma piiridel asuva Eesti rahvuslik identiteet on selle ajaga märkimisväärselt rikastunud. Kuigi meie aja- ja kultuurilugu on vorminud eestlastest juba sajanditega eurooplased, andis Euroopa Liiduga liitumine sellele tõeliselt käegakatsutava sisu ja vormi. Et see meile korda läheb, kinnitab rahva kõrge usaldus Euroopa Liidu vastu. Üle kahe kolmandiku eestimaalastest peab Euroopa Liitu kuulumist positiivseks.

 

Vene impeeriumi kütkeist vabanemise teel said Euroopa Liidust ja NATOst need rahvuslikud sihid, mis ühendasid meid ja aitasid kaasa tugevatel alustel püsiva demokraatliku ühiskonna loomisele. Need pingutused, mis tehti eriti 1990. aastatel parteilisest kuuluvusest sõltumata, kasvatasid meie poliitilises kultuuris arusaamist konsensuse olulisusest välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Väikeriigina oleme rahvusvaheliselt edukamad, kui suudame seljad koos maailmas nii enda huve kaitsta kui meie ühise Euroopa kodu väärtusruumi hinnata.  

 

Tee Euroopa Liitu andis meile need tähised sisemiste reformide tegemiseks, mis tegid üldse võimalikuks Eesti liitumise meie julgeoleku tagamiseks nii olulise liitlasruumiga nagu selleks on NATO. Alles hiljuti kinnitas mulle üks Saksamaa juhtivaid diplomaate, et Eesti ja teiste Balti riikide liitumine nii Euroopa Liidu kui NATOga oli täna ajas tagasi vaadates ime. Kui me poleks suutnud meile avanenud võimaluste akent kasutada, poleks me täna ilmselt ka NATO kaitsva tiiva all. Tuleb meeles pidada, et juba neli aastat pärast meie liitumisi alustas Venemaa oma piiride laiendamist NATO ja Euroopa Liidu vastu, kui okupeeris ühe viiendiku Gruusia territooriumist. 

 

Venemaa tahe jõuga lammutada läänemaailma ühtsus seab Euroopa Liidu ette tõeliselt eksistentsiaalse väljakutse. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul on Euroopa Liit surelik, kuid meie endi kätes on hoida ja tugevdada seda ühisosa, mis aitab meil koos kesta ning välistele või sisemistele ohtudele vastu panna. 

 

Skeptikud võivad öelda, et Euroopa Liit on meie elu liigselt reeglitega piirav või aeglane otsustaja, kuid see on suures pildis väga väike mure. Eesti püsimajäämise aluseks on kindel tõdemus – mitte kunagi enam üksi! Euroopa Liit koos NATOga on andnud meile selle turvaruumi ja otsustusjõu, mida Eestil pole kunagi olnud. Hindame seda ja teeme kõik, et saaksime tähistada Euroopa Liidu võitu kurjuse üle nii täna kui aastate pärast.